ELU REEGLID

Kas reeglid on üldse vajalikud?

Igal maailmal on oma reeglid, oma nägu ja oma tegu. Mõned reeglid on kirja pandud ja mõned mitte. Riigi kui omaette maailma reeglid pannakse kirja seadusandliku kogu poolt ja neid nimetatakse seadusteks. Religioonidel on igaühel oma reeglid, mis pannakse kirja vastava religiooni pühakirja. Keelemaailmas on igal keelel oma reeglid ehk korraliku keele kasutamise juhised, millede kogu kannab nime grammatika. Mõni muu maailm ei kehtesta reegleid, vaid ainult uurib, püüab neid kirjeldada ja neist aru saada – sinna alla kuuluvad näiteks füüsika, keemia ja bioloogia.

Mõned reeglid on jäigad – näiteks usumaailmareeglid, mõned teised aga väga muutlikud – näiteks moemaailma reeglid. Kõigile tuntud, nätsuna igas suunas venivad ja palju räägitud on ühiskonna reeglid – moraal.

On iseenesestmõistetav, et absoluutselt igal üksusel on mingid oma reeglid, isegi siis, kui me seda ei adu – muidu see üksus lihtsalt laguneks laiali. See tähendab, et reeglid on need asjad, mis annavad mingi üksuse jaoks piirid ja kirjeldavad, kuidas selle üksuse sees elu toimub. On arusaadav, et iga suurema üksuse reeglid kehtivad alati ka selle üksuse alajaotuste peal. Näiteks riigi reeglid kehtivad kõigis maakondades. Aga iga maakond võib veel riigi poolt lubatud piires juurde teha omi reegleid, mis kehtivad ainult seal maakonnas, kui viimane seda vajalikuks peab. Näiteks teadusmaailma reeglid kehtivad kõikidele teadusharudele. Füüsikareeglid kehtivad nii Maal kui ka Kuul ja meile tuntud kosmoses.

Aga millest pea üldse ei räägita, on meie planeedi baasseadused, millel põhineb kogu elu. Elu aluseks on energiaga varustatus. Kuna Elu on nii keeruline nähtus, siis on tema korralikuks toimimiseks vaja ka palju erinevaid energiad. Tuhandetes energialiike, mida me suudame heal juhul vaid aduda, aga mitte veel mõõta ja tihtipeale ka mitte eristada üksteisest. Igale sellisele energialiigile on sisse kirjutatud tingimus, mida me peame täitma, et seda energialiiki loodusest saada oma paremaks toimimiseks. Elu Reeglid on nende tingimuste kirjeldused ja sellistena rohkem või vähem tundmatu maa.  Kõige baasilisemaid peaks olema umbes kolmesaja kanti – täpset arvu ei tea veel.

Ühiskond, üksus Maa peal, peaks olema Elu Reeglitele toetuv. Tegelikkuses on hoopis vastupidi – Ühiskond üritab elanikke isoleerida planeedist ja selle reeglitest, kehtestades enda omad ja riputades neile külge sildi „moraal“. Paraku ei suuda ühiskonna reeglid hoida ei alles ega ka tervena siia kehastujate füüsilisi kehasid, mille sees toimub areng. Seepärast suurendab ühiskond igal võimalikul viisil kõikvõimalike piirangute hulka, et nende kaudu suurendada füüsiliste kehade säilivust igapäevaste toimingute maksimaalse ohutustamise kaudu, kuna loomulikud reeglid on blokeeritud rohkemal või vähemal määral, tänu millele loomulik energia liikumine on piiratud. Kehad on energianäljas ja lagunevad.

Otsesõnu, ühiskond õpetab oma reegleid, varjates fakti, et nende reeglite järgimine ei aita inimesel säilitada ei vaimset ega füüsilist tervist ega paku ka rahulolu. Samuti jätab ühiskond nimetamata, et kui inimene teab ja järgib planeedi reegleid, siis pole talle enam ühiskonna reegleid vaja, sest teistsuguse regulatsiooni abil saavutatakse tunduvalt edukam ja alahoidlikum tulem.

Ainus mida see piiramiste kogum teeb, on laveerimisvõimaluste kätte näitamine tarkadele ja alatutele või tugevatele ja rumalatele ning võimaluste kaotamine naiivsematele või nõrgematele. Mille tagajärjeks on hulk mitte hakkama saavaid ja haigeid inimesi, kes ei oska ei abi otsida ega ennast aidata, sest nad lihtsalt ei tule selle pealegi, et paljud asjad peaks teistmoodi käima.

Planeedi reegleid ühiskond paraku ei õpeta. Mõnedes terve mõistusega mõtlemisvõimeliste vanavanematega peredes on osaliselt säilinud teadmine mõnedest Terra reeglitest, aga põhjendusi ei mäletata enamasti sealgi. Ja nende reeglite järgimine on muutunud rituaalseks, mitte põhjuslikuks.

Elu Reeglid jagunevad mitmete valdkondade vahel. Iga reegel, mida ei järgita, toob kaasa oma õppetunnid ja probleemid. Ma teen lühiülevaate kõige põhilisemate hulgas.

 ELU REEGLID

TERRA BAASREEGEL. 20.nov.2015
SUGUDEPÕHISED REEGLID. 20.nov.2015

SEKSIST, KUNSTIST JA KOOSTÖÖST

Mida me siin teeme?

Mis on meie eesmärk?

Miks see planeet on selline nagu ta on?

Miks kunstnikke loetakse arenenud isiksusteks?

Mis on seks ja seksuaalsus tegelikult?

Miks inimesed ei suuda oma mõtteid ellu viia?

Mis asi üldse on loomingulisus?

Mis on meeskond?

Tasuta lõunaid ei ole olemas, ütleb kollane seadus. Mis on selle eesmärk või mis on selle taga? Kas tõesti ainult see, et me õpiksime, et iga meie tegu kannab endas tagajärge – tasu. Kas siis kommikarpi või vitsakimpu. Või on siin veel midagi?

Kollasel seadusel on ka sügavam tagapõhi – õppigem tegema koostööd! Sest igasugune tehing eeldab, et mina annan/teen sulle, sina annad/teed mulle. Praegu on levinud arusaam, et kirja pandud tehing on parim tehing. See arusaam aga seisab eeldusel, et teine pool petab. Kas see on koostöö? Kindlasti mitte.

Kollane seadus sisaldab ka klauslit, et teise tehtu/antu eest ei saa tasuda sellega, mis kahjustab saajat. Koostöö elimineerib vastandumise võimaluse, sest tehingu mõlemad osapooled peavad vaatama ühes suunas, mitte teineteise otsa. Igasugune vastandumine eeldab, et vaadatakse teist, ollakse tema vastas. Ja eeldatakse, et teine pool püüab lüpsta või teha kahju muud moodi. Seega, et anda õige tasu teisele tema panuse eest peame me teda mõistma, vaatama samas suunas. Selline tasu, mis teist ei kahjusta.

Üsna tihti me maksame energiates. St, me anname teisele energiat, mis endal olemas, aga teisel mitte või on tal seda vähe. Lihtsaim näide on paarisuhe, kus mees annab naisele meesenergiat ja naine mehele naisenergiat. Kui ei anna, siis minnakse mujalt otsima. Või ei minda. Ja ollakse tuhmid ja särata ja vindutakse vaikselt. 

Sedasama energiat saab ükskõik milliselt vastassugupoole esindajalt, ainult et mõnel juhul on vastav energiavahetus loomulik, mõnel juhul mitte. Vale on näiteks variant, kus ema tahab meesenergiat oma pojalt ja pojake on siis kuidagi lame, sest emalt ta naisenergiat vastu ei saa.

Ka on iga energiakandja energiamuster erinev, st korduvaid ei ole. Siit tuleneb, miks mõni inimene sobib partneriks paremini, mõni halvemini – energiad peavad omavahel haakuma, teineteist toetama. Mittesobivate energiate puhul käib üks kraaklemine pidevalt.

Hea paarisuhte avalik saladus on hea seks. Mees lõpetab, naine lõpetab… aga kuidagi eriti hea on, kui lõpetatakse koos. Miks? Sest lõpetamisega kaasneb väga suure ja tugeva energiapahvaka eraldumine, mida on võimalik muundada tööks või loominguks. Kui need pahvakud eralduvad pea üheaegselt, siis avavad nad ühe tavaoludes kinni oleva ukse kanalisse, mille kaudu toimub loodu materialiseerimine.

Siit ka probleem oma mõtete teostamisel – kui puudub üheaegne seksuaalakti lõpetamine, siis puudub ka energia, mille abil viia oma nägemus füüsilisse reaalsusesse. Paljud ju suudavad maalida vaimusilmas mida iganes, aga seda ettekujutust realiseerida on pea võimatu. 

Miks kunstnikud otsivad inspiratsiooni? Mida nad siis tegelikult otsivad? Mis asi on muusa? Küsimus on jällegi selles samas energias. Kõigepealt selles, mis aitab midagi välja mõtelda – ja siin kõlbab igasugune seksuaalenergia – ja siis seda energiat, mis aitab selle nägemuse ka ellu viia.

Sama kehtib suvalise loomingu koha pealt – inimlaps, auto, maal, maja, organisatsioon – vahet pole, mida me luua soovime. Alati on kõigepealt vaja ideed, mida võib hankida ükskõik millisest emotsioonist või vajadusest. Selle läbimõtlemiseks ja vaimus loomiseks on vaja seksuaalenergiat.

Läbitöötatu viimine konkreetse tulemini vajab aga koostööd, et saada kätte just see vajalik energia. Siis mida? Seks kui suvalise loomingu alus? Ei, kui loomise õppimise alus. Ei ole võimalik luua midagi täiuslikku üksinda, vaid selleks on vaja koostööd. Koostöö õppimise algkooliks on aga selline meeldiv tegevus, mis isegi laisa inimese võib panna seda õppima. Loomulikult kui ta tahab. Sest head seksi tahavad kõik. Kui nad suudavad selle asja põhitõe – koostöö – omandada, siis võib juhtuda, et õpivad seda oskust rakendama ka muudes elu valdkondades.

Sellega jõuame välja meie siinoleku idee juurde. Meie planeet Maa (Terra) on oma baasvõnkumiselt kollane. See on sagedus, milles meil on planeedipoolne tugi ja samas ka planeedipoolne nõudmine meile, kes me siin ringi kõnnime. Me peame õppima tegema koostööd ja looma. Peame õppima nägema loomingupartneri vajadusi ja nendega arvestama. Peame õppima andma temale tema osa ja ennekõike peame õppima nägema, millised on tema vajadused. Peame aru saama, et kui me midagi soovime, siis me ei saa seda tasuta, vaid peame oma soovi või vajaduse täitmise eest andma vastutasu, maksma midagi. Peame õppima tegema tegelikku koostööd. 

Paljud asjad nõuavad kahe inimese koostöö asemel koostööd rohkemate inimeste vahel. Seda nimetatakse meeskonnatööks. Planeedi enda vajadustega arvestamine millegi tegemisel on koostöö planeediga. Aga need mõlemad on juba samm edasi kahe inimese vahelisest koostööst. Ei ole olemas tõelist meeskonnatööd, kus üks või mõned annavad ja teised saavad. See, kes läheb mõnda meeskonda vaid saama, ei kuulu tegelikult selle meeskonna liikmete hulka. Ta on tarbija ja sellisena on tema tasumäär hoopis teistsugune, suurem. Sest tema ei panusta.

Kindlasti peame õppima, et ei ole viisakas midagi toppida tasuta, „teha head“ „head tegemise“ pärast, muutes saaja sellega meie võlglaseks. Vahet pole, kas me nimetame seda sundvõlga heaks südameks või kõikide armastamiseks, sundvõlg on see saaja jaoks ikkagi. Võlg tekitab ebamugavust. Ebamugavus tekitab ebameeldivust ja sealt on ainult üks samm lahkhelideni, mis üsna kergelt võivad kasvada sõjaks.

Koostöö on valem, mis tegelikult tagab väga mitmesuguste vajaduste rahuldamise, aitab ära hoida puuduste teket, arusaamatusi ja nälga. Võib-olla ainuke võti parema ja rahuldavama elu juurde. Võib-olla, et ainuke tee teistsuguse ühiskonna juurde.