Miks mõni ei vastuta oma tegude eest?
Kes teeb seadusi?
Mis nägu on patriarhaat tegelikult?
Kas feminism on moodne matriarhaat?
Mis nägu on matriarhaat tegelikult?
Igaüks teab: Matriarhaat on see, kui naiste käes on võim!
Mismoodi see käib? No naine keelab ja käseb ning mees on vait ja täidab. Naine
võitleb oma õiguste eest ja kristliku taustaga maades Ühiskond halvemal juhul koogutab
kaasa, paremal juhul dikteerib, kuidas naine peab võitlema. Mujal on see naiste
võitlus rohkem kurioosumi moodi. Tänapäeval on naised jõudnud juba poliitikasse
ja ärisse kõrgete kohtade peale, juhivad
riike ja valitsusi. Ja mees on kodus ja hoiab lapsi. Ja kuskil on soovolinik,
kes jälgib kurja pilguga, et võimalikult paju naisi teeks tööd avalikel
ametikohtadel.
Kas see ongi Matriarhaadi tagasitulek? See on puhas
bullshit, millel pole midagi pistmist naiste õiguste ega ka mitte Matriarhaadiga.
See on Patriarhaadi mugandumine, teise sõnaga Feminism. See tähenda
elukorraldus, kus naistest tehakse mehed ja seda nimetatakse kõlavalt soorolliga
kaasnevast taagast vabastamiseks.
Kui me räägime Matriarhaadist ja Patriarhaadist, siis see,
mida meile õpetatakse erineb sellest, kuidas asjad nähtamatul tasandil
toimetavad, nagu öö ja päev. Matriarhaadi ilminguid on tegelikult mitmeid,
aga neile kõigile on vint peale keeratud ja tehtud hoidvast funktsioonist jõuga
pealesurutud funktsioon. Mis automaatselt muudab mõlemale sugupoolele kasuliku
asja vähemalt ühele sugupoolele (aga vahel ka mõlemale sugupoolele) kahjulikuks
asjaks. Kuigi sellest ei saada aru.
Matriarhaat on olemuselt planeedibaasiline kord, kus asjad
toimuvad kooskõlas inimeste loomuliku energeetikaga. Naise kõige alumisem, baasiline
energeetiline sooaspekt, Naiselikkuse alus ja põhijõud, on Staatika - hoidmine
ja säilitamine. Absoluudina (st ilma meheliku tasakaalustava jõuta) tardumine,
külmumine. See tähendab, et kui maailmas oleks ainult naised, siis maailm jääks
seisma, tarduks, külmuks kinni, kuigi säiliks sellisena igavesti. Mehe kõige
alumisem, baasiline sooaspekt, Mehelikkuse alus ja põhijõud, on Dünaamika,
liikumine. Absoluudina (st ilma naiseliku tasakaalustava jõuta) plahvatus,
põlemine. See tähendab, et kui maailmas oleks ainult mehed, siis toimuks üks
suur plahvatus ja maailm sellisel kujul lakkaks olemast, sest kõik häviks
plahvatuses, mis lammutab kõik algosakesteks.
Kui need kaks asja kokku panna, siis tekivad Aeg ja Ruum,
kus Ruum on naiselik omand meheliku valitsemisega ning Aeg on mehelik omand
naiseliku valitsemisega. See tähendab, meestel on lihtsam mängida Ruumi ja
Territooriumiga, aga naistel Ajaga. Samas, Aeg on meeste oma ja Ruum naiste
oma. (Aja kohta tuleb millalgi omaette tekst.)
Kui korraga panustatakse natuke Dünaamikat ja palju Staatikat
(st palju naist ja vähe meest), siis saadakse suur, aeglane ruum (nagu sahver,
kus asjad seisavad kaua). Kui pannakse palju Dünaamikat ja vähe Staatikat (st
palju meest ja vähe naist), saadakse väike ja kiirete protsessidega ruum (nagu
börs, kus kõik imekiiresti sebivad ja asjad vahetavad pidevalt omanikku). See tähendab,
et Protsessidele vajaliku Aja ja Ruumi jaoks peavad panustama mõlemad. Nad
peavad seda tegema targalt, arvestades, kas mingi asi vajab rohkem muutumist
või säilimist. Kui üks kahest poolest ei
panusta midagi, ei saa protsessid üldse toimuda, kuna nende toimumiseks ei ole
vajalikku aega ega ruumi.
Ruum on see asi, mis sisaldab Territooriumit. Territoorium
on see osa Ruumist, mis sisaldab Kohti – väljaspool Territooriume Kohti ei ole.
(Kuigi Ruumis on veel ka muid asju peale
Territooriumi.) Kõik Kohad on alati mingil Territooriumil, isegi kui see nii ei
tundu. Igaüks, kellel on Territoorium, omab ka seda tõelist defitsiiti, Kohti,
mida jagada teistele.
Tark naine oskab Ruumi jagada osadeks ja vajadusel Kohti
juurde tekitada. Näiteks asjalik naine annab oma mehele koha enda
Territooriumil ja lapse sünni korral eraldab osa Territooriumist oma lapsele.
Mitte ei tõsta meest välja ja pane last asemele. Samamoodi saab Koha anda
ükskõik kellele, kelle puhul seda vajalikuks peetakse. Koht antakse nii, et
peetakse vastavat inimest enda omaks. Territoorium on naistel (tõsi, ammugi
enam mitte kõigil, kuigi peaks), Planeedil ja Ühiskonnal. See lubab teatavas kontekstis vaadelda ka
Planeeti ja Ühiskonda kui naisi. Kui mingil Territooriumil on asjad korrast
ära, siis on küsimuse all naise teadlikkus oma kohustustest selle Ruumi suhtes.
Ühiskonna Territoorium on kokku kraabitud nende naiste
käest, kes enda omast on loobunud. See
tähendab, et loomulikul viisil Ühiskonnal enda Territooriumit ei ole. Samas,
kui naine läheb Ühiskonda sooviga teha karjääri, siis tuleb tal oma isiklikust Territooriumist
loobuda – see on peaaegu ühene eeldus saada Koht Ühiskonna Territooriumil ja
teha seal „ilma“. Kui naine läheb Ühiskonda ja ei saa seal eriti hästi hakkama,
siis ei ole ta olnud nõus oma isiklikust Territooriumist loobuma. Sellisel juhul
on tal valida: kui ta tahab Ühiskonnas olulist rolli mängida, peab ta enda Territooriumist
loobuma või kui ta ei ole nõus enda Territooriumist loobuma, siis haldama seda
kõigi avaruumi reeglite alusel. Kord loobutud Territooriumi on pea võimatu
tagasi saada Ühiskonna käest. Teise naise või Planeedi käest oma kaotsi lastud Territooriumi tagasi saada on
tunduvalt lihtsam.
Samas Ühiskonna mõjujõud sõltub kokkuahnitsetud Territooriumite
kogusuurusest. Seetõttu toimub ka pidev lobitöö ja ajupesu teemal, et „naised
tahavad minna ühiskonda ja teha karjääri“ ning et „naised ja mehed on võrdsed“.
See viimane on eriti salakaval teema, sest kuna meestel looduse järgi
Territooriumi ei ole, siis peavad naised võrdsuse huvides enda omast ka
loobuma. Ka saab Ühiskond kergemini kätte need Territooriumid, kus puudub
Valitseja ja/või pole eraldatud Kohti.
Üsna tavaline on kuulda, kuidas inimesed oma Kohta
otsivad. Vahet pole, kas töös või
eraelus või hobides või milleski muus. Kuidas nad otsivad elu mõtet ja tormavad
siia-sinna, edasi-tagasi, kahemeetrine lagaväli mõlemal küljel. Sest vaja on
mujale, kus äkki on minu Koht ja sinna on kiire ja ah, küll teised teevad asjad
korda. Teevad need kelle Koht siia laga alla jäänud on. Aga kui sinu Koht on
kaotsis ja leidmata ja minu Koht on kaotsis ja leidmata ja tema Koht on kaotsis
ja leidmata, siis… Oot, aga kellel üldse
siis Kohad on? Ja kus need on?
Koht on ainus asi, mis annab kindla Rolli. Erinevad Kohad
toovad endaga kaasa erineva Rolli – minister, isa, õde, pärija, abiline,
manager, prints, kojaülem, plekksepp, toateenija, amm, jne.. Roll sisaldab
alati mingeid nõudmisi, annab mingeid võimalusi ja järelikult kaasneb sellega
ka mingi vastutus. Kuigi on võimalik, et Territooriumi omanik määrab, et vot,
see Koht ei pea mitte millegi eest vastutama või et Koht ise küll peab
vastutama, aga mõne tema Rolli täitja ei pea vastutama. Territooriumi omaniku
õigus. Planeedi ja naiste Territooriumidel paiknevatel Kohtadel on üldiselt
kõigil ka mingi vastutuse määr, mis kaasneb seal olevate Rollide läbi saadavate Võimalustega.
Ilma Rollita Kohti ei ole olemas, aga mõne Koha Roll võib olla
ka „kõrgelthinnatud mitte millegi tegija ilma igasuguste kohustusteta“ . Ühiskond
ahvatlebki sellega, et seal Koha saanu saab küll Rolli, mis annab talle Võimalused,
kuid üldiselt on tal kohustused Ühiskonna, mitte selle liikmete suhtes. Ka ei
ole tal vaja reaalselt vastutada. Seega õpetab Ühiskond vastutustundetut
käitumist. See on väga hästi jälgitav, kui vaadata, kuidas olulistele
positsioonidele jõudnud inimesed kaotavad igasuguse vastutustunde. See käib
lihtviisil kaasas Ühiskonna-Kohaga. See on ka põhjuseks, et võideldakse
vahendeid valimata, kui küsimuse all on Ühiskonna poolt eraldatud Koht –
poliitikud, meediaeliit, kõikvõimalikud staarid, tippärimehed, jne.
Seda, kes Kohaõiguse saab, määrab Ühiskond ära
personaalselt, tehes selle inimese energeetikas pisukese muudatuse ja lisades
sinna ühe elemendi, mis hakkab inimese energeetikat tasakesi muutma kogu
ulatuses, võttes juhtimise üle. Nüüd võib inimene hakata võitlema oma koha eest
ühiskonnas, omades õigust raisata, olla vastutustundetu ja sõita teiste seljas
igasuguse mõõdutundeta tingimusel, et ta laulab Ühiskonna poolt ette kirjutatud
viisil. Samasuguse elemendi omajad tunnevad vaistlikult üksteist ära ja kui
valiku all on elemendiga ja elemendita kohataotleja, siis saab koha alati
elemendiga taotleja. See element eraldatakse sunniviisiliselt ka neile, keda
ühiskond peab end tõeliselt ohustavateks (ja keda elimineerida ei ole
õnnestunud) – nende puhul on eesmärgiks ajupesu, kuigi sellega kaasnevad
samasugused võimalused, kui ametlikult Kohaõiguse saanutel.
Territoorium on üldse ainus Koht, kus saab midagi Teha. Kui Territooriumi ei ole, siis midagi Teha ei saa, pole Kohta, mis annaks Rolli. Kehtib kõige kohta. Territoorium on naisaspekt, selle säilimise ja heaseisu eest saab hoolt kanda ainult naine, kuna säilitamine ja hoidmine on naiselikud tegevused. Naine on ka see, kes kehtestab Territooriumil Reeglid ja loob õhkkonna. Ta on sisu hoidja, eesti keeles on ilus väljend „kodu hoidja“.
See tähendab, et igasugune seadusloome on naiselik tegevus
ja Seaduste elluviimine mehelik tegevus. See seadusloome eripära tuleneb
sellest, et iga Seadus kehtib alati mingil Territooriumil ja mitte sellest
väljaspool. Näha kõiki selle Territooriumi asukaid ja nendega arvestada suudab
ainult Territooriumi omanik – naine. Mees seda ei suuda. Olenevalt oma
hetkesuunitlusest suudab mees näha ainult vastava teemaga haakuvat huvigruppi.
Kuid Seaduse põhiline tunnus on, et see kehtib kõigile
ühtemoodi, ka selle loojale. St, mingile huvigrupile ei ole võimalik kehtestada
toimivat Seadust, millest mööda ei proovita hiilida. Seda saab teha ainult
mingile territooriumile tervikuna. Tänapäeva demokraatlik seadusandlus on
loodud just sellepärast, et kuidagigi minna mööda sellest looduse eripärast. On
ju Planeedi põhiselt kehtiv reegel, et „erand tühistab reegli“ – see on
naiselik lähenemine, ja Ühiskonnas kehtiv reegel „erand kinnitab reeglit“, st
mehelik lähenemine.
(Kui Eesti riigi Territooriumit hoidev naine lubab siin
pagulastel elada, siis need siin ka saavad elada, kui ei luba, siis ei saa.
Kusjuures see ei pea olema avalikult deklareeritav seisukoht, piisab sisemisest
orientatsioonist. Aga milline naine
hoiab praegu Eesti riigi Territooriumit? Vahet pole, milline mees neid pagulasi
siia liigutab, kui puudub selle naise poolt antud siin elamise luba, siis need
pagulased lasevad siit õige ruttu jalga, olenemata riigi seadustest ja
olukorrast. Ja neid pagulasi võib siia isegi naine liigutada, kui
Territooriumit hoidev naine nende olemasolu siin ei sätesta, siis teistel pole
midagi selle koha pealt öelda.)
Territoorium ei ole ainult kodu – see võib olla firma,
tegevusala, kogudus, partei, mingi inimkooslus, riik, sõpruskond, oskus, maailmaorganisatsioon,
ordu, gild, vennaskond, tsunft, sekt, mis iganes muu asi, mida on võimalik kuidagi
piiritleda. Seda tüüpi asjad on alati kas Ühiskonna Territooriumil või mõne
naise Territooriumil. Planeedi Territooriumil selliseid asju olla ei saa – seal
on vaid Planeedi hüvanguks vaja olevad tööKohad.
Territooriumiõigused päranduvad loomulikul viisil emalt
tütrele. Territooriumiõigust on võimalik üle anda ka mõnele teisele naisele,
mitte ainult tütrele, kui selleks peaks tekkima vajadus. Omaenda Territooriumi
saab tütarlaps kätte, kui valikuiga läbi.
Poisslaps peab ema Territooriumilt lahkumiseks leidma mingi
teise Territooriumi, kuhu ümber asuda ja kus talle Koht eraldatakse. Kuna temal
oma Territooriumit ei ole, siis on tal valik, kas minna mõnele ühiskonna
Territooriumile või mõne teise naise Territooriumile ja taotleda seal mingit
Kohta. Kui ta seda ei tee, siis on mõnekümne aasta pärast näha pilti ema sabas
sörkivast saamatust lorust. Tihtipeale on nii, et poiss küll tahab lahkuda, aga
tal pole, kuhu minna. Näiteks Ühiskonda minna ei taha, aga mõni naine ei võta
või ka vastupidi. Või ei suudeta hüljata ema Territooriumil paiknevat kindlat
Kohta.
Ilmselgelt on mõnel üsna soe Koht istumise all ja aina
paremaks läheb. Ja mõnedel teistel on teistsugused Kohad ja enamusel pole üldse
mingeid Kohti. Õigel Kohal olemine toob
endaga kaasa alati rahulolu tekke suuremal või vähemal määral. Samas ei sõltu
see viimane Koha enese asukohast ja vastutusala suurusest. Ja nagu ikka, eeldab
iseendale tõe rääkimist omaenese vajaduste koha pealt.
Kohatu ja Rollitu (või valel Kohal ja/või vales Rollis) olemise
ilmingud sisaldavad alati kompensatsiooni mehhanisme – ühiskond nimetab neid
enesetapjalikeks sõltuvusteks. Seega, kui tegemist on alkohooliku,
narkosõltlase, adrenaliinisõltlase, kasiinosõltlase, suhtesõltlase või mõne muu
sellise tegelasega olenemata soost, siis on sellel inimesel puudu kas Koht või
Roll või olemasolevad on valed selle isiku jaoks.
Territooriumiõigused ei pärandu mitte kunagi mehele, sest
mehel pole seda asja, seda energeetilist organit, millega Territooriumit hoida.
Kui Territoorium antakse üle mehele, siis saab selle Territooriumi hoopis
mingisugune selle mehega kuidagi seotud naine – ema, õde, tütar, sõbratar,
õpetaja, armuke või mõni muu sobiv isik. Isegi sekretär võib saada, kui ta
piisavalt osav on.
Igal Territooriumil on olemas (või peaks olema)
Territooriumi Valitseja, kes on kindlasti mees. See tagab juba baasiliselt
selle, et Aeg ja Ruum on kasvõi mingil määral olemas selle tandemi jaoks ja
järelikult ka on võimalus seda vajaduse korral reguleerida ühe või mõlema poole
intensiivsuse lisamise või vähendamisega.
See on nagu muinasjutus, kus naine on Kuningatütar ja ootab
oma Printsi (või ka Seiklejat), kes võtaks ta naiseks ja hakkaks valitsema tema
Kuningriiki selles samas Kuningriigis kehtivate Seaduste järgi. Valitseks ilma
eranditeta – st ka teda. Mehe roll on teostada võimu naise Territooriumil.
Seista hea selle Territooriumi edenemise eest, samuti kaitsta seda Territooriumit
pahatahtlike sekkumiste vastu ja tegeleda Territooriumiväliste kontaktidega.
Või teha sedasama Ühiskonnas vastavalt sealt saadud Kohale.
Kui ta hakkama ei saa, siis tark Kuningatütar vahetab ta
välja. Mitte tema ei vaheta välja Kuningatütart, jättes viimase Territooriumi
omale – seda ta ei saa ei Ühiskonnas ega naise juures (kui väga rumalad naised
välja arvata, kes hoolega Ühiskonna Rumalusi kuulanud on).
Aga kuidas käib patriarhaalses maailmas, st Ühiskonnas?
Territoorium on mehe oma ja pärandub meesliini pidi kirja pandud Seaduse alusel, mille on loonud mehed mingi huvigrupi kaitseks. Kuna mehel vastavat energeetilist organit pole, millega seda pärimist teha, on leiutatud paber, mille nimi on testament. Sellega antakse edasi pärimisõigus. (Leidub riike, kus mees saab pärida ainult siis, kui tal on naine. Rohkem on seda näha mõnede majoraatõiguste puhul.) Ja naisest tehakse tihtipeale Valitseja, kuningas. See on tavaline, et mees teeb firma – Territooriumi, ja paneb oma naise sinna direktoriks – Valitsejaks. Kuigi mehel pole, millega hoida Territooriumi ja naisel ei ole seda, millega Valitsetakse.
Territoorium on mehe oma ja pärandub meesliini pidi kirja pandud Seaduse alusel, mille on loonud mehed mingi huvigrupi kaitseks. Kuna mehel vastavat energeetilist organit pole, millega seda pärimist teha, on leiutatud paber, mille nimi on testament. Sellega antakse edasi pärimisõigus. (Leidub riike, kus mees saab pärida ainult siis, kui tal on naine. Rohkem on seda näha mõnede majoraatõiguste puhul.) Ja naisest tehakse tihtipeale Valitseja, kuningas. See on tavaline, et mees teeb firma – Territooriumi, ja paneb oma naise sinna direktoriks – Valitsejaks. Kuigi mehel pole, millega hoida Territooriumi ja naisel ei ole seda, millega Valitsetakse.
Vastupidiselt Matriarhaalsele maailmale, kus naine on
tagaplaanil ja hoiab tagalat kehtestades mehe jaoks eesliinil toimetamise
reeglid, on Patriarhaalses maailmas naine pandud eesliinile. Kus see toimub? Ühiskonnas,
äri- ja teadusmaailmas, viimasel ajal aina rohkem ka usumaailmas. Naise avaliku
positsiooni kasv on puhtalt ühiskonnapõhine teema ja toimub suuresti läbi
pideva ajupesu teemal: „mida naised tahavad“ kõikvõimalike avaliku
kommunikatsiooni vahendite abil. Seega on Patriarhaalne korramudel sirgelt Ühiskonda
toetav. Kuna isiksuste areng toimub Planeedi huvisfääris, siis on Patriarhaat sellisena
indiviididele kahjulik, vahet pole, kas tegu on naiste või meestega.
Mõnus on jälgida, kuidas ühiskonnabaasilises maailmas esineb
planeedibaasilise maailma ilminguid. Üheks niisuguseks on „nime“ tegemine,
omamine ja pärandamine – tegevused, mis on just meestele olulised. (Kuna nimi
kannab mustrit, siis on selle edasiandmine isalt pojale loomulik). On ju kuulus
või tuntud nimi see, mis kutsub. Aga see soov pole kantud mitte teadlikust
tahtest omada palju naisi (kuigi hea õpetuse korral toimib ka see), vaid
alateadlikust soovist saada välja valitud võimalikult sobiliku Territooriumi
omaniku poolt selle Territooriumi valitsemiseks. Maakeeli tahab mees, et naine
võtaks ta omale. Sellega määrab naine mehe valitsema seda Territooriumi, mille
omanikuks ta on.
Ma mõtlesin just paar päeva tagasi sellele, et igal Territooriumil peab olema Perenaine. Samas igal naisel ei ole Territooriumit. Kuigi ta siiski üritab alati seda tekitada ükskõik kui väikesel alal.
VastaKustutaKuidas ma tean, kas mul on territoorium või mitte? :O
VastaKustutaSa ei näe välja nagu üliedukas ärinaine, kel puudub pere, hobid ja sõbrad, ning kes liigub ärimaailmas mängleva kergusega ühelt positsioonilt teisele.
VastaKustutaSeega on sul vähemalt osa oma territooriumist alles, isegi kui sa ei tea, kus see on.
Ma saan aru, et oma territoorimi määran mina ise - korter, kuur auto jne. Aga kes saab oma territooriumiks määrata terve Eesti, kas seda saab ainult üks naine? Kas ta annab kõikidele ka kohad oma territooriumil? Ja kui tema määrab oma territooriumi reeglid, kas need siis kehtivad ka minu territooriumil isegi siis, kui minu reeglitega vastuollu lähevad?
VastaKustutaTerritooriumi ulatuse annab arengutase ja õigus. St me sõltume mitmetest asjadest selle kehtestamisel. Näiteks, kui meil on suutlikkus ja meie kõrval "perenaiseta valdus", siis me saame seda haarata - sedasi on jäetud nii mõnigi naine ilma tema õigusjärgsest või pärilikust territooriumist. Kuna ta pole õigel ajal seda määranud, siis on ta lõpuks oma territooriumilt välja puksitud, sest keegi teine on selle haaranud.
KustutaTerritoorium võib olla ka tegevusvaldkond - näiteks sepatöö Eestis. Siis saabki naine haarata kogu Eesti. Kuid tal on laiemalt õigus reguleerida asju ainult sepatööd puudutavates küsimustes, mitte maksunduses, kaubanduses või meditsiinis. Seda saab teha mõni teine, kel see õigus kas päritud või haaratud. Täpsemalt saab ta määrata ikkagi nö isikliku territooriumi asju. Kuigi ta saab ära võtta kellegi õigusi tegutseda selles valdkonnas, st koha.
Naine kehtestab oma territooriumi kas arenetud, päritud või haaratud mahus. Eesti kui piirkonna territooriumiõigus (mitte tegevusaladeõigused ja ka mitte osaterritooriumite õigused) on kahjuks kanditud siit riigist välja ja on hetkel määrata ühe väriseva tädi poolt. (Kes kantis ja mis tingimustel, pole uurinud.) Mis selles vallas ette võtta, veel ei tea. Põhimõtteliselt peab tema poolt olema ära võetud palju ühiskondlikke kohaõigusi, st rahvas läheb ära, sest tunneb, et neil pole siin midagi teha - pole kohta. Suurema territooriumi reeglid on alati ülesed väiksema osaterritooriumi suhtes. Mõneti on võimalik neist mööda hiilida, aga see on võimalik väga keeruliste vahenditega ja ka siis osaliselt.