ELULILLEST, ENERGEETILISEST MUDELIST JA KAASAEGSEST INIMESEST

Mis on elulill?
Kuidas see minuga seotud on?
Kas see asi on iganenud ja läheb välja  vahetamisele?

Elulill on suur keeruline pilt, mida on kirjeldatud matemaatiliselt, muusikaliselt, kujundlikult. Räägitakse lõksupüütud mustrist, kohitsetud süsteemist, sisseprogrammeeritud arenguveast  ja ringi aheldatud energiast. Seda tüüpi lausungid ja kogu sellest tulenev teoretiseerimine on võimalikud tänu sellele, et Elulillest on võetud vaid Fragment ja see on ümbritsetud ringiga. Kogu poleemika käib selle Fragmendi ümber.

 

Vot sellesama fragmendi ümber.

Juba see esitatud kujutis on vale. Õige on selle süsteemi ülesehtituse põhimõte ja see, et keskpunkt on tühi: seal pole midagi, sest see on Algus. Vale on see, et seda kirjeldatakse lõplikuna, kusjuures isegi meie planeedi Elulilleosa lõplikust suurusest väiksemana, 64-punktilisena. Miks „meie planeedi“? Sest siin on meil vaja vaid teatavat hulka „õielehti“, 96-punktilist kogumit. Edasi on juba suuremate üksuste teema, kuid isegi sellisena ei ole see süsteem lõplik, vaid sõltub puhtalt igaühe isiklikust suutlikkusest.

Niisiis, mis see on? See on meie Oskuste Süsteemi ülesehitamise põhimõtete visuaalne kirjeldus, mis on viidud kahemõõtmeliseks. Ehk lihtsamalt öeldes – selliselt kasvab meie Hing.

Mitte Mõistus ja Tahe, mitte Vaim ja Vägi, mitte Teadvus ja Tarkus,  ka mitte Tervis, Seksuaalsus, Suhted, Rollid, Suutlikkus, Ressursid ega muu. Sedasi kasvavad meie Oskused ja Hoolimine.

Kui me hakkame kehastuma juba liikuva olendina, siis me ei oska midagi – isegi mitte ise süüa paljudel juhtudel. Seda õpetab meile tavaliselt emme – alguses topib tissi suhu. Kui imemine ja neelamine korralikult selge, siis mingil ajal hakkab väljaspool tisse asuva söödava kraami tundmaõppimine, ikka ema või kellegi tema asendaja abiga, kes selle meie jaoks peeneks teeb ja siis kuidagi meile sisse topib, kuni me aru saama hakkame. Oskus, mida me ei pea isegi Oskuseks.

Mingil ajal hakkab meie liikumisoskuse arendamine – algul natuke, siis natuke rohkem, algul lihtsalt kohapealsed liigutused, siis juba kohalt ära liikumine mingil viisil, siis muude liikumisviiside juurdeõppimine. Kumbki Oskus neist on nagu üks õieleht seal lilles. Mõlemi pealt saab arendada välja uued oskustekogumid, aga neid omavahel ühendades saab näiteks õppida ise toidu juurde minemist. Kui vahepeal on õpitud ka käsi ise kasutama, siis saab juba uksi lahti teha ja see tähendab, et külmikust saab ise toitu kätte. Kolm Oskust, mille ühendamisel on tegu juba neljanda Oskusega.

See oli nüüd ülim lihtsustus, aga põhimõtteliselt toimub igasuguste Oskuste väljaarendamine loomulikul teel just sellel viisil. Ja nende hulk ei ole piiratud. Kõige vähem mingi ringiga.

Kuigi, kui vaadata Ühiskonda, siis ega see ei näe hea meelega nii mõnegi Oskuse olemasolu inimesel. Nii et Ühiskonda võib selleks piiravaks ringiks pidada küll. Kuigi see piiraja pole teps mitte seal 64-punkti koha peal, vaid seal, kus ta heaks arvab olla ning see ei ole midagi loomulikku, planeedipõhist.

Minu jaoks pakkus huvi üks viljaringidest, mis sisuliselt näitab, millal meie areng on selline, et võiks tahtma hakata siit välja kehastuda vajaduse korral ja see ring ALGAB 22-tipulisest ringist keskel. Alla selle on meie Oskused nii väiksed, et me oleme nende kaugemate paikade jaoks alles null, mittekeegi, tegelased ilma igasuguste Oskusteta. Seepärast on ka kujutise keskne osa ühtlane, diferentseerimata.

Suurema Elulille jätkuring.

64-punktilise Fragmendi välisäär on 16-tipuline, seega allpool igasugust arvestust. Näidates, et see on kogu Elulill, tehakse meile sirgelt selgeks: „sa oled ori, ette nähtud siia jääma ning orjama“. Ainult et seda ei tee see Elulill, mis on õige, seda teeb see Fragment, mille Ühiskond sellest on teinud ja mida ta esitab absoluudina.

Veel üks jaburus seoses Elulillega on selle süsteemi sisse muude süsteemide projitseerimine. See tuleneb õpetusest, et kõik on üks, st vastutuse äraveeretamise ühest põhialusest. Olen kuulnud räägitavat, et Elulill hakkab yin-yang süsteemist. Ei hakka. Yin-yang on käivitussüsteem, mis tegutseb täiendamise põhimõttel või vastupäeva aktiveerituna vähendamise põhimõttel, ja toodab sünergiat. Igasuguse loomingu aluseks olevat hädavajalikku asja.

Siis topitakse Elulille sisse Elupuu erinevaid variante ja kuna need ei sobi sinna (ei saagi sobida!), siis väidetakse, et Elulill on katki. Ei ole nii. Jällegi tegu kõik-on-üks-teooria avaldumisvormiga, mis näitab asjade vähest mõistmist ja ühesugusesse raami surumise tahet.

Ülilihtsustatult võiks meie energeetilist mudelit kirjeldada järgmiselt: võta varras ja lüki selle peale terve hulk kettaid, millel keskel auk. See varras on sisuliselt meie Alge, mis hakkab peale Ürgsupist ja küünitub aina kõrgemale, Avaruumi poole, tehes seda oma Arenguga. Iga Ketas kirjeldab ühte meile vajalikku energiasüsteemi ja on jaotatud osadeks vastavalt numbrile, mis seda Ketast ja süsteemi sellel kirjeldab. Elulill on ühe ketta kirjeldus. Yin-Yang on hoopis teise ketta kirjeldus. Siis on kuskil veel 20-nd-süsteem, mis kirjeldab baasreegleid nii meie kui planeedi seisukohast. Ja nii edasi, terve hunnik kettaid, miski neljakümne ringis.

Iga õpitud ja olemasolev asi ehitab just selle õppimise käigus mingile kettale ühe punkti, kust energia saab läbi joosta.  See punkt vastab selle ketta etteantud kirjeldusele, mis on vajalik vastava energia läbijooksu tagamiseks  ja mille kaudu saab luua ühendusi kõikide teiste juba olemasolevate punktidega nii samal kettal kui ka kõikidel teistel ketastel. Mida suurem hulk punkte, seda keerulisem persoon ja suuremad võimalused, aga ka suuremad kohustused. Seda suurem mõistmisvõime. Ei saa olla suurt mõistmisvõimet, kui läbijooksvaid energiaid on ainult mõni – puudub võrdlusmoment. Seega mõistmisvõime parandamiseks on vaja suurendada selgeksõpitud ja pidevalt rakendatavate punktikeste arvu kõikidel ketastel.

Kui mõni ketas on täitsa tühi nii, et seal pole ühtegi õpitud punktikest (pimeketas), siis sealt energialäbipääsu ei ole, st sellise inimese mõistmisvõime on ääretult väike ja seda ei suurenda ühegi võttega enne, kui ta otsustab selle pimeketta kasutusele võtta ja sinna midagi õppida.

Tänapäeval on hakanud levima emotsioonidekontrolli õpetus. Korralikult tehtuna sulgeb see arenguruumi ehk 12-süsteemi ketta, muutes selle ketta pimekettaks väliste vahenditega. Kuna see ketas on üsna keskme lähedal, siis sisuliselt jagatakse inimese energeetika kaheks omavahel eraldatud osaks. Ei kujuta isegi ette, misasi sealt välja tuleb, mingi eriliik zombisid igal juhul.

Elulill oma aktuaalsust ei kaota, vähemalt mitte seni, kuni meie Hing oma aktuaalsust ei kaota.
Siiski, kui inimese energeetika poolitatakse mingi tehnikaga ja inimene otsustab kasutada seda poolt, kus seda Hinge Ketast pole, siis pole ju seda Elulille kui ketta arengu kirjeldust kah vaja.

Aga siis see pole ka enam Inimene.