Mida me siin teeme?
Mis on meie eesmärk?
Miks see planeet on selline nagu ta on?
Miks kunstnikke loetakse arenenud isiksusteks?
Mis on seks ja seksuaalsus tegelikult?
Miks inimesed ei suuda oma mõtteid ellu viia?
Mis asi üldse on loomingulisus?
Mis on meeskond?
Tasuta lõunaid ei ole olemas, ütleb kollane seadus. Mis on
selle eesmärk või mis on selle taga? Kas tõesti ainult see, et me õpiksime, et
iga meie tegu kannab endas tagajärge – tasu. Kas siis kommikarpi või
vitsakimpu. Või on siin veel midagi?
Kollasel seadusel on ka sügavam tagapõhi – õppigem tegema
koostööd! Sest igasugune tehing eeldab, et mina annan/teen sulle, sina
annad/teed mulle. Praegu on levinud arusaam, et kirja pandud tehing on parim
tehing. See arusaam aga seisab eeldusel, et teine pool petab. Kas see on
koostöö? Kindlasti mitte.
Kollane seadus sisaldab ka klauslit, et teise tehtu/antu
eest ei saa tasuda sellega, mis kahjustab saajat. Koostöö elimineerib
vastandumise võimaluse, sest tehingu mõlemad osapooled peavad vaatama ühes
suunas, mitte teineteise otsa. Igasugune vastandumine eeldab, et vaadatakse
teist, ollakse tema vastas. Ja eeldatakse, et teine pool püüab lüpsta või teha
kahju muud moodi. Seega, et anda õige tasu teisele tema panuse eest peame me
teda mõistma, vaatama samas suunas. Selline tasu, mis teist ei kahjusta.
Üsna tihti me maksame energiates. St, me anname teisele
energiat, mis endal olemas, aga teisel mitte või on tal seda vähe. Lihtsaim
näide on paarisuhe, kus mees annab naisele meesenergiat ja naine mehele
naisenergiat. Kui ei anna, siis minnakse mujalt otsima. Või ei minda. Ja
ollakse tuhmid ja särata ja vindutakse vaikselt.
Sedasama energiat saab ükskõik milliselt vastassugupoole
esindajalt, ainult et mõnel juhul on vastav energiavahetus loomulik, mõnel
juhul mitte. Vale on näiteks variant, kus ema tahab meesenergiat oma pojalt ja
pojake on siis kuidagi lame, sest emalt ta naisenergiat vastu ei saa.
Ka on iga energiakandja energiamuster erinev, st korduvaid
ei ole. Siit tuleneb, miks mõni inimene sobib partneriks paremini, mõni
halvemini – energiad peavad omavahel haakuma, teineteist toetama. Mittesobivate
energiate puhul käib üks kraaklemine pidevalt.
Hea paarisuhte avalik saladus on hea seks. Mees lõpetab,
naine lõpetab… aga kuidagi eriti hea on, kui lõpetatakse koos. Miks? Sest
lõpetamisega kaasneb väga suure ja tugeva energiapahvaka eraldumine, mida on
võimalik muundada tööks või loominguks. Kui need pahvakud eralduvad pea
üheaegselt, siis avavad nad ühe tavaoludes kinni oleva ukse kanalisse, mille
kaudu toimub loodu materialiseerimine.
Siit ka probleem oma mõtete teostamisel – kui puudub
üheaegne seksuaalakti lõpetamine, siis puudub ka energia, mille abil viia oma
nägemus füüsilisse reaalsusesse. Paljud ju suudavad maalida vaimusilmas mida
iganes, aga seda ettekujutust realiseerida on pea võimatu.
Miks kunstnikud otsivad inspiratsiooni? Mida nad siis
tegelikult otsivad? Mis asi on muusa? Küsimus on jällegi selles samas energias.
Kõigepealt selles, mis aitab midagi välja mõtelda – ja siin kõlbab igasugune
seksuaalenergia – ja siis seda energiat, mis aitab selle nägemuse ka ellu viia.
Sama kehtib suvalise loomingu koha pealt – inimlaps, auto,
maal, maja, organisatsioon – vahet pole, mida me luua soovime. Alati on
kõigepealt vaja ideed, mida võib hankida ükskõik millisest emotsioonist või
vajadusest. Selle läbimõtlemiseks ja vaimus loomiseks on vaja seksuaalenergiat.
Läbitöötatu viimine konkreetse tulemini vajab aga koostööd,
et saada kätte just see vajalik energia. Siis mida? Seks kui suvalise loomingu
alus? Ei, kui loomise õppimise alus. Ei ole võimalik luua midagi täiuslikku
üksinda, vaid selleks on vaja koostööd. Koostöö õppimise algkooliks on aga
selline meeldiv tegevus, mis isegi laisa inimese võib panna seda õppima.
Loomulikult kui ta tahab. Sest head seksi tahavad kõik. Kui nad suudavad selle
asja põhitõe – koostöö – omandada, siis võib juhtuda, et õpivad seda oskust
rakendama ka muudes elu valdkondades.
Sellega jõuame välja meie siinoleku idee juurde. Meie
planeet Maa (Terra) on oma baasvõnkumiselt kollane. See on sagedus, milles meil on
planeedipoolne tugi ja samas ka planeedipoolne nõudmine meile, kes me siin
ringi kõnnime. Me peame õppima tegema koostööd ja looma. Peame õppima nägema
loomingupartneri vajadusi ja nendega arvestama. Peame õppima andma temale tema
osa ja ennekõike peame õppima nägema, millised on tema vajadused. Peame aru
saama, et kui me midagi soovime, siis me ei saa seda tasuta, vaid peame oma
soovi või vajaduse täitmise eest andma vastutasu, maksma midagi. Peame õppima
tegema tegelikku koostööd.
Paljud asjad nõuavad kahe inimese koostöö asemel koostööd
rohkemate inimeste vahel. Seda nimetatakse meeskonnatööks. Planeedi enda
vajadustega arvestamine millegi tegemisel on koostöö planeediga. Aga need
mõlemad on juba samm edasi kahe inimese vahelisest koostööst. Ei ole olemas
tõelist meeskonnatööd, kus üks või mõned annavad ja teised saavad. See, kes
läheb mõnda meeskonda vaid saama, ei kuulu tegelikult selle meeskonna liikmete
hulka. Ta on tarbija ja sellisena on tema tasumäär hoopis teistsugune, suurem.
Sest tema ei panusta.
Kindlasti peame õppima, et ei ole viisakas midagi toppida
tasuta, „teha head“ „head tegemise“ pärast, muutes saaja sellega meie
võlglaseks. Vahet pole, kas me nimetame seda sundvõlga heaks südameks või
kõikide armastamiseks, sundvõlg on see saaja jaoks ikkagi. Võlg tekitab
ebamugavust. Ebamugavus tekitab ebameeldivust ja sealt on ainult üks samm
lahkhelideni, mis üsna kergelt võivad kasvada sõjaks.
Koostöö on valem, mis tegelikult tagab väga mitmesuguste
vajaduste rahuldamise, aitab ära hoida puuduste teket, arusaamatusi ja nälga.
Võib-olla ainuke võti parema ja rahuldavama elu juurde. Võib-olla, et ainuke
tee teistsuguse ühiskonna juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar